Kliimamuutus fookuses: COP30 algab Brasiilias – kriitiline hetk!

Kliimamuutus fookuses: COP30 algab Brasiilias – kriitiline hetk!

Kui heita pilk kliimakaitse valdkonna praegustele arengutele, saab kiiresti selgeks: aeg on ülitähtis! Deutschlandfunk teatab, et kasvuhoonegaaside heitkogused on 2024. aastal saavutanud murettekitava rekordi – 53,2 miljardit tonni CO2-ekvivalenti. See näitab veel kord, et kiiresti on vaja tõhusaid meetmeid.

10. novembril Brasiilias Belémis algav COP30 ülemaailmne kliimatippkohtumine on seadnud ambitsioonikaks eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid, et piirata globaalset soojenemist maksimaalselt 1,5 kraadini Celsiuse järgi. See saab aga olema keeruline ülesanne, sest ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on Maa juba sajandi lõpuks seatud soojenemise tasemeks 2,8 kraadi Celsiuse järgi. See on rohkem kui murettekitav!

Heitkogused lühidalt

Aastaks 2024 oli keskmine globaalne soojenemine võrreldes industriaalajastu eelse ajaga juba pluss 1,55 kraadi Celsiuse järgi. Statistika juhib tähelepanu sellele, et suurimad heitkogused, nimelt Hiina, USA, India ja EL, vastutavad ühiselt üle 50% ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste eest. Ainuüksi Hiina tekitas 2024. aastal lõviosa heitkogustest 15,5 miljardi tonni CO2 ekvivalendiga, järgnesid USA ja India.

Saksamaa puhul on olukord mõnevõrra keerulisem. Vaatamata heitkogustega seotud väärtuste vähenemisele ligikaudu 48% võrra alates 1990. aastast, on Saksamaa endiselt suurim heitkoguste tekitaja ELis. 2024. aastal oli CO2-EQ 649 miljonit tonni, mis moodustab 1,27% ülemaailmsetest heitkogustest. Saksamaa kliimakaitseseaduse eesmärk 682 miljonit tonni jäi seega veidi alla eesmärgi, kuid 2030. aasta eesmärk on 438 miljonit tonni.

Ülemaailmne heitkoguste ebavõrdsus

Veel üks huvitav punkt on heitkogused elaniku kohta, mis vastavalt Energia ja juhtimine 2021. aastal oli maailmas umbes 4,7 tonni CO2. Suur erinevus on näha vastavates piirkondades: ameeriklane paiskab ühe aastaga CO2-EQ välja sama palju kui Kongo DR elanik 30 aastaga. Kui India on peamistest heitkogustest madalaim, heites elaniku kohta peaaegu kolm tonni CO2-EQ aastas, siis Palau on esikohal peaaegu 67 tonni CO2-EQ aastas.

Eriti hirmutav on see, et 10% rikkaimad maailma elanikkonnast põhjustavad peaaegu 50% ülemaailmsest CO2 heitest. Saksamaa rikkaim 1% elanikkonnast paiskas ainuüksi 2019. aastal õhku 108,7 tonni CO2-EQ – peaaegu 16 korda rohkem kui vaesem pool. See heitkoguste ebavõrdsus on alates 1980. aastast järsult suurenenud ja näitab, et otsustava tähtsusega ei ole rahvastiku kasv, vaid meie eluviis.

Kliimakriisi lahendust ei saa lahutada majandusliku võimu küsimustest. Siin on küsimus, kuidas saame neid probleeme lahendada. Elamisväärse tuleviku tagamiseks on vaja keskenduda heitkoguste vähendamisele ja ressursside vastutustundlikule haldamisele.

Seega seisame silmitsi väljakutsega võtta õigeaegseid meetmeid oma planeedi kaitsmiseks. Igaüks meist saab midagi muuta. Peame tulevaste põlvede jaoks üheskoos tegutsema, enne kui on liiga hilja!