Kliimarevolutsioon: ICJ kuulutab osariigid seaduslikeks kliimakaitsjateks!

Kliimarevolutsioon: ICJ kuulutab osariigid seaduslikeks kliimakaitsjateks!

Viimaste kuude kliimapoliitilised otsused ei jäta kahtlust, et surve valitsustele kogu maailmas kasvab. 23. juulil 2025 leidis Rahvusvaheline Kohus (ICJ) murrangulises arvamuses, et riikidel on kohustus võtta aktiivseid meetmeid kliimamuutuste vastu. See otsus järgneb Vanuatu juhitud Vaikse ookeani saareriikide ulatuslikule kampaaniale, mis sai alguse ÜRO Peaassamblee 2023. aasta märtsi resolutsioonist 77/276. Osales üle 100 riigi ja organisatsiooni, mistõttu on see väljend seni kõige laiahaardelisem. taylorwessing.com aruanded.

Kõik Rahvusvahelise Kohtu 15 kohtunikku nõustusid oma põhipunktides: võitlus kliimamuutuste vastu ei ole pelgalt poliitiline soovitus, vaid rahvusvahelise õiguse juriidiline kohustus. Lisaks kolmele tuntud kliimalepingule – UNFCCC, Kyoto protokoll ja Pariisi leping – moodustavad õigusraamistiku ka teised rahvusvahelised seadused, mis kohustab riike vältima olulist keskkonnakahju.

Kohustused ja õigused

ICJ arvamuse üks peamisi järeldusi on uue inimõiguse tunnustamine: õigus puhtale ja tervislikule keskkonnale. See õigus ei ole mitte ainult teiste inimõiguste jaoks ülioluline, vaid tõstab esile ka Pariisi kokkuleppe 1,5-kraadise eesmärgi kui esmase eesmärgi. Lisaks peavad riigid oma kliimameetmetes kohaldama ranget hoolsusstandardit, võttes arvesse oma võimeid ja kohustusi.

Seda, et väljakutse pole lihtne, kinnitavad ka Euroopa kohtute otsused, nagu Hollandi ülemkohus, mis nõudis heitkoguste vähendamist 2020. aastaks 25%, või Belgia kohus, kes käskis vähendada 2030. aastaks 55%. Need suundumused näitavad, et Rahvusvaheline Kohus toetab laiaulatuslikku liikumist kliimakohustuste ja ettevõtete vastutuse tugevdamiseks.

Humanitaarprobleemid Gaza sektoris

Justkui kliimaprobleemidest ei piisanud, tegi ICJ hiljuti otsuse ka teises tundlikus kontekstis. Ta märkis, et Iisrael kui okupatsiooniriik on kohustatud rahuldama Gaza sektori tsiviilelanikkonna põhivajadused. See tähendab, et humanitaarabi kohaletoimetamist, eelkõige UNRWA kaudu, tuleb toetada. Vaatamata korduvatele süüdistustele mõnede töötajate vastu ei ole Iisrael ICJ avalduste kohaselt tõestanud, et nad on seotud terroriorganisatsiooniga Hamas (https://www.aljazeera.com/news/2025/10/22/icj-says-israel-must-allow-aid-into-blocked-gaicza-provides-gaicza-provides).

Praeguse poliitilise arutelu keskmes on Rahvusvahelise Kohtu hinnang, et nälgimist ei tohiks kasutada sõjapidamise meetodina. Kui Iisrael kasutab humanitaarabi survevahendina Hamasi vastu, siis rahvusvaheline üldsus tajub olukorda Gaza sektoris humanitaarkatastroofina. See illustreerib olukorra keerukust, millel pole mitte ainult klimaatilised, vaid ka väga aktuaalsed geopoliitilised mõõtmed.

Kokkuvõttes mõjutavad ICJ praegused otsused nii kliimapoliitikat kui ka humanitaarpõhimõtteid. Riikide kasvavatel kohustustel kliimakaitse vallas võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed ka fossiilkütuste kasutamisele ja ettevõtete vastutusele. Ajal, mil globaalsed väljakutsed on omavahel tihedalt seotud, on oluline, et me kogukonnana leiaksime lahendusi, mis keskenduvad nii inimestele kui loodusele.